5. Äriplaan

Oma äriplaani kirjutamine algas iseenda soovist – teha midagi kasulikku oma vaba ajaga
Minu äriplaanid ja –ideed on välja kasvanud hobist.
Kuna kirjutasin neid juba 6 a. , siis pidevalt ma täiendasin neid uue tuleva välisinfoga (tegelik elu,majandus pidevalt muutus, samuti klientide soovid ja vajadused- toimus pidev konsulteerimine).
Alguses mul oli I äriplaanis teatud faktid ja siis hakkasin kohe tegeliku eluga seostama (mida ma tahan teha), st, et tegin võimalikult reaalse turuuuringu, pidasin läbirääkimisi müügialalt, ennetavalt tegime riskianalüüsi.
Samut konsulteerisin ka mitmete firmajuhtide ja juhatuse liikmetega (sagedased kohtumised ja arutamised), mille lõpptulemuseks sai, et nad on mu nüüdsel ajal minu ettevõtte koostöö- ja äripartnerid.
Viimaks jõudsime ette teha ka tootekataloogid, st niipea kui saime vastused turuuuringust, siis hakkasime paralleelselt katsetama ka jooniste peal + teatud kollektsioon sai ka oma raha eest välja töödeldud
Veits hiljem avastasime, et keegi võiks nagu kontseptsioonid ja ärimudeli välja töötada
Teises äriplaanis ma kirjutasin pikki kontseptsioone ja tegin uuringuid teistmoodi (konkurendid).
Selles äriplaanis peabki nüüdsel ajal katsetama ka tegelikus elus, sest kuna teema valdkond on õrn meie ühiskonnas, siis peab väga hoolikalt valima konkreetsed faktid.
Niipea kui mul oli vaja infi või tekkis mul küsimus või muidu ei osanud edasi teha mingit teemat, siis alati oskasin leida need inimesed, kes saaks mind vastavalt teemas ka aidata
Ehk siis alati mõtlesin läbi,kelle poole strateegiliselt pöörduda
Kuna äriplaanide kirjutamine said alguse majandusõpingute ajal, siis väga palju vaimselt toetati mind – minu armsad lektorid nagu Leeni Uba, Tiit Urva ja Aivar Pere, kes olid sellel ajal minu mentorid ja püüdsid nõu ja jõuga mind ühel või teisel moel aidataSuured tänud Teile, et uskusite minusse ja nägite minus tugevat potentsiaali!!!!!!)
Oma ideede väljatöötamist jätkasingi sealt edasi iseseisvalt (tohutu võimas usk oma ideedesse ja äriplaanidesse, mis olid tehtud tõelise hinge ja siira pühendumusega) – püüdsin iga päev võimalikult palju kohandada neid tegeliku eluga ja nö tabada „ärimatsu“ ära
Väga palju inspiratsiooni saingi igapäevasest elust, mil suhtlesin erinevate indiviididega
Kuna mulle meeldib käia looduses, siis kui tihti aju juhe kokku jooksis, siis jätkasin nende kirjutamist nii Toomemäel,Kassitoomel kui ka Emajõe ääres ja nii sain omakorda lisatäiendavaid inspiratsioone
Tänaseks on mul suur rõõm tõdeda iseendale, et suutsin omal käel hinge, südame ja tõelise pühendumusega oma äriplaane ja –ideid iseseisvalt välja töödelda selle viimase 6 aastaga!:)
Nüüdsel ajal ei olegi muud- kui uute indiviidide reflekteerimist ja tähelepanekuid.Selleks, et suuta neid veelgi rohkem kohandada.
Äriplaani tegemise kergus oli:
+ minu tugev majandus – ja raamatupidamis teadmised;
+ minu analüüsi ja analüütiline sünkroonne mõtlemine;
+ oskus näha puude taga metsa;
+ minu tugev äriloogika;
+ minu süsteemne mõtlemine;
+ teooria seostamine tegeliku elu üldpildiga;
+ minu avatud suhtumine;
+ minu algatusvõime, tahtejõud, püsivus ja distsiplineeritus;
+ minu tugev usk oma äriplaanidesse ja ideedesse;
+ igapäevane aktiivsus ja ettevõtlikkus;
+ osalemine üritustel, nagu koolitused, seminarid, konverentsid, koosolekud, foorumid,ümarlauad, erikohtumised, kust saingi tegeliku elu näpunäiteid;
+ Ärimees Armin Laidre pidev tehniline abistamine.
Samuti ka teiste äri- ja koostööpartnerite pidev abistamine nagu Endrus Arge , OÜ Wallennium (juhtimine).
Äriplaani koostamisel peavalu valmistas:
- Liigne metsik teooria ammutamine 2 koolist korraga (Tartu Kutsehariduskeskuse Raamatupidamise eriala ja TÜ Majandusteaduskonna Ettevõtluskodu).
- Paralleelselt käisin ka muudel üritustel (eelpool juba mainitud) ning kohtusin teiste ärimeestega.
- Ei osanud I- plannerit õigesti kasutada (6 kuud võttis aega et see selgeks saada) Seda oli tõesti väga raske omandada
- Kuna süsteemis toimusid pidevad muudatused, siis ei saanud ise enam aru tehnilisele poolele
- Märkasin, et minu koostatud rahavoo prognoosid ei tahtnud kuidagi sobituda I-planneri süsteemiga (2 eri loogikat) 
- Minu arust ei peaks olema äriplaani koostamine alustava ettevõttele nii keeruline, sest see hirmutab ja samas on raske kohati seostada tegeliku elu üldpildiga.
- Oma juhtkonnas ja töötajatel nägin, et ei tasu neile ports teooriat ja paberimajandust anda ja öelda, et õpi selgeks, sest nad ei suuda nii kiirelt „pointile“ pihta saada
- Tegelikus elus ja antud majandussituatsioonis vajab inimese aju aega kohandamist uute muutustega (kiire turu ja riigi seaduste muutus ning ühiskonna negatiivsed pinged) ja seetõttu ongi vaja alustada järk-järgult.
- Kuna Eesti mastaabis tuleb võtta teine lähenemine (kliendisõbralikkus ja nende õige emotsionaalne sidumine), siis Tartus oli väga raske vaimselt oma äriloogikat ja coaching juhtimisstiili kohandada. Ja seetõttu ma ei osanud neile arusaadavaks teha, et nii on mõnusam, lihtsam ja kergem
- Minu noored töötajad, kes vajasid pidevat äriplaani (äriloogika tutvumine) juhendamist ning nende vaimsete hirmude jt pingeliste emotsioonide vähendamist.
- Kuna majandus liigub meil samavõrdväärselt, nagu seda meie ühiskond ja indiviidi areng, siis nägin, et pidin olema paindlik,arvestav ja neile aega andma, kuigi ma ise olen hüperaktiivne ja kiire tegutseja ja seetõttu toimusid omakorda vaimsed kokkupõrked
- Kuna loodus tühja kohta ei salli, siis ühiskonna pidev reflekteerimise käigus toimusidki konfliktid ( peegeldasime üksteisele nõrki lülisid ja puudujääke, mis ühel või teisel moel alati emb-kummale ei meeldinud).
- Väga paljusid indiviide häiris ka fakt, et miks ma kaasasin oma äritegemistesse kliente, töötajaid, koostöö- ja teisi äripartnereid (oli pidev konsulteerimine) ning miks ma nende kõigiga individuaalselt suhtlesin…
- Nüüdsel ajal valmistabki peavalu- kohandada äriplaanid Tallinna tegeliku üldpildiga, mille käivitamisfaasis peab muutuma omakorda veelgi konkreetsemaks ja kindlateks faktideks.
- 6.a. Tartus panustada oma väärtuslikku aega nende ülesehitamiseks, ajab ikka muigama küll, sest see oli mulle vaimne pidev ülekoormus (pidev närvi- ja energiakulu + üksi juhtisin kogu protsessi)…
Äriplaani koostamise kõige keerulisem oligi mulle 2 kooli teooria omandamine ja selle realiseerimine tegeliku eluga.
Selle kergemaks lahenduseks oligi, et lugesin lisatäiendavaid majandus ja juhtimisalaseid raamatuid.
Samuti küsisin nõu lektoritelt ja teistelt äriinimestelt (mitmed praktikad ja erikohtumised).
Viimaks püüdsin jälgida igapäevase elu ja majanduse ning oma vaimse arengu kulgemist (mentor Asko Talu juhendamised , juhatuse liikme Andrey Ponyakov´i tähelepanekud ja MTÜ Õpilasest Ettevõtjaks Timo Porval´i arutluskäigud).
Minu jaoks oli keeruline osata selgitada ja tutvustada oma äriloogikat ja mõttekäike nii, et sellest ka teised aru saaks
See aga pani mu vaimselt kannatuse proovile, sest pidevalt pidin ümber töötlema ja iseendale paberile selgitama, et aga mida ma siis ikkagi konkreetselt tahan öelda?:)
Jätkuvalt näen, et kuna mu mõttekäigud on kohati keerulised ja liiga kiired, siis mulle endale on kasulik enne kellegiga läbi arutada, kes mulle õigeaegselt reflekteeriks ja alles siis kohandada või delegeerida.
Just kõige raskemad ja keerukamad ongi igapäevaelu kokkupõrked ja konfliktid, sest me kõik omame erinevat maailmavaadet ja motiive, mille tõttu ongi vaja rohkem üksteist kuulata, analüüsida, selgitada asjaolusid ja teha ühine otsus nii, et see meile kõigile meeldiks. Ehk siis meie kõigi heaolu.
Igapäevane elu ongi üks paras kuldse kesktee leidmine (pidevad kompromissid).
Iseendal ma aga näen, et keerukaks osutub minu teadliku ja alateadliku tasandi sünkroonne tulemuslikum juhtimine.
Tagantjärgi vaadates üsna keerukaks osutus ka minu töötajatele lihtsustada äriplaani mudelit, sest minu ajule oli ta loogiline, kuid nagu mõistsin loovatel isikutel ja oskustöölistel oli see parajalt pähkel
Ja see saigi minu ettevõttele saatuslikuks, sest nad ei jaksanud minu kiirete lahenduskäikudega kaasas käia (juhina olen alati 3 sammu eespool) ega suutnud nii kiirelt omandada,nagu see oleks pidanud toimuma.
Samuti nende pidevad hirmud ja muud emotsionaalsed pinged, mida ei osanud ise enam juhtida, sest ma väsisin sellest lihtsalt ära (minu oma vaimsus juba hakkas selle all kannatama)…
Omakorda taipasin, et neile selgitamine ja ärikontseptsioonide lihtsustamine oli mulle keerulisem.
Selle lahenduskäik oli plakatite ja jooniste abil pidev selgitamine, milletõttu omakorda kannatas minu ärialane juhtimine.
Ehk kui äriala juhtimisest läheb tähelepanu kõrvale, siis ei tulegi õigest ja stabiilsest firmajuhtimisest nagu midagi välja…
Samaaegselt, kui praegu olevikus mõelda, siis ega jah, kui ma poleks mitte teavitanud oma ärimudelist ja käikudest, siis on ka nagu narr, sest see oleks tekitanud ettevõtte miljöös mittevajalikke lisapingeid…
Ja nii oligi keeruline tekitada ärialast puhverstooni nii iseendale ja kui ka oma töötajatele
Kuna ma eelnevalt juba mainisin, et pidevalt sai muudetud minu äriplaani, siis sellega pidev kemplemise põhjus oli vajalik, et jõuda konkreetsee faktideni välja.
Kuna minu mure on luua efektiivne ja produktiivne reaalne ettevõtte, siis ei ole vaja segast üldmulli, vaid ainult teatuid fakte, millega edasi manööverdada.
Kogu 6 aasta kemplemise põhjuseks ühtepidi võikski nimetada, et meie praegused koolid ei suuda mingil põhjusel viia kurssi oskustöölisi nii nagu seda meie juhtidel vaja oleks.
Minu arust juht on ka inimene ja ausõna ega tema mure ei peaks nii väga olema, et kas ja kui palju suudab aru saada oskustöölised, nii nagu tal seda vaja on (iga asi on ju teatud piirini).
Muidugi ma ei väida, et juhina ei peaks asjade kulgu selgitama ja juhendama töötajaid, kuid kas nii, et töötajatel puuduvad täiesti sissejuhatatavad tegeliku elu ja äri teadmisteta, on ikka reaalne lähenemine…?
Omast käest näen, et kui ma pidevalt juhendan, ergutan, julgustan, siis tekivad ka töötajatel ideed ja siis nad tunnevad, et äriplaan on ka nende plaan.
Kuid kui nad kasutasid oma teadmisi ja oskusi (disain, õmblemine jne), siis see oli neil ikka tõeline professionaalsus!
Selles teemas ma väga ei raatsinud sekkuda, lihtsalt lasin neil endal teha nii nagu nad olid sisemiselt motiveeritud.
Mina siis püüdsin paralleelselt seostada oma ärimudeliga ja kohandada äriplaaniga, mis ju tingiski pidevat äriplaani aktiivset muutust.
Ehk siis toimus pidev sünkroonne juhtimine nii iseenda kui ka meeskonna vahel, millega usun, et suutsin ära hoida lisatäiendavaid tööpingeid.
Niipea, kui ma midagi äriplaanis muutsin, siis üldjuhul töötajad said üsna kiiresti aru, et jälle on neile midagi arusaamatut
See pani pidevalt minu kannatuse proovile, sest kui kaua ma nämmutan 1 teemat,mille läbimiskiirus peaks olema efektiivsem ja tulemuslikum.
Ja nii need „armsad“ konfliktid ja kokkupõrked algasidki
Mõlematel meil kanged iseloomud ja keegi ei tahtnud üksteist ära kuulata, vaid ajasid oma joru.
Mina kui firmajuht, püüdsin õigeagselt ära taibata ja teadlikustada, et kus on jälle konflikti algpõhjus ja milliste faktidega saab tagasi teema juurde tulla ning teemas püsida.
Naised nagu ikka, kipuvad must miljon muud ebaolulist fakti nina alla hõõruma ja mina vaesekene ei saanud alati pihta, et mis toimub
Kuid jah, pean ühtepidi tunnistama, et olen ju noor juht ja ega mina siis ka ei taipa alati kõikide inimeste põhjusi ja motiive ega tagamõtteid ära.
Minu arust ei olegi vaja kõike teada, sest kui liiga palju teada, see hakkab noort aju liigselt koormama. Iga teadmine ja kogemus omal ajal
Kuid nagu elukogemus näitab, siis järgmised korrad tean, kuidas välja lülitada ennast mulle ebaolulistest faktidest ja püsida ettevõttele vajalikul trajektooril ja kindlatel faktidel.
Järgmised korrad ka tean, et enne kui midagi kardinaalselt muudan või äriloogika välja käin, siis pöördun kohe erispetside poole.
Nüüd 6.a. tagasivaatena, jään alati muigama oma tempe ja liigset naglatsemist
Ma usun, et äriplaan oli üks tugevamaid tõukeid minu iseloomu kasvatamisel.
Samuti usun, et mil tegin üksi äriplaanide koostamist vaimselt nii raskelt läbi, siis saan iseenda „minale“ öelda, et „jee ma olen võitja“
Kogu äriplaani kirjutis treenis mind vaimselt ikka väga kõvasti, mille tõttu sain tugevamaks, arukamaks ja targemaks ning püsivamaks.
Paralleelselt , vaatamata jamadele ja pidevalt vaimsetele tappa saamistele, suutsin ikkagi säilitada oma ilu ja seksikust ning rõõmsa hinge ja särtsaka energia, mis tegelikus ärimaailmas ei olegi nii lihtne
Ega ta jah minusuguse noore naise ja endise modelli ning igapäeva elu kapriisitava printsessikese jaoks oli ikka üks paras pähkel, sest nüüd näen, et olen tasakaalukamaks muutunud ning elan vaimselt ja mõõdukamalt.
Ehk siis vahel on tõesti elu tappasaamised, tagasilöögid, kokkupõrked ja konfliktid isegi vägagi kasulikud, sest nad reflekteerisid mulle, et mida mina või teised valesti tegime.
Ja nii elukoolilt õpitaksegi, selleks, et mitte astuda samasse ämbrisse teistkordselt
Viimaks nii saadaksegi elukogenumaks täiskasvanuks.
Järgmised firmajuhtimise korrad olen tasakaalukam, targem, külma närviga ja elan 50-50.
Taipasin,et ärimaailmas ei tasu üleliia kempelda ega naglatseda
Samuti ei ole soovitav oma energiat liigselt välja saata, sest see tekitab väsimust ja muid vaimseid ning terviserikkeid.
Viimaks üleliia ei ole mõtet muretseda või ketrata, sest mis tehtud see tehtud ning mida enam muuta ei saa, siis lihtsalt oma närvide mõttes käega lüüa.
Lõpuks alati jälgida keha, vaimu ja hinge, mis on ju ärimaailma ja juhtimise õige tegelikku alust, sest muidu ei oleks energilist, jätksuutlikku ja pidevat optimistlikku noort juhti!

Äriplaani on kõige rohkem vaja siis, kui asutajaid on rohkem kui üks. Sageli kipume teineteisest mööda rääkima, arvame, et teine teab niigi mida ma mõtlen jne. Hiljem tekivad lahkhelid ja pettumused. Kirja pannes mõtleme oma laused hoolikamalt läbi ja nii saab kirjalikust äriplaanist ka omamoodi kokkulepe asutajate vahel.
Sageli selgub alles äriplaani kirjutades, et konkurentsieelist tegelikult ei olegi, et kasumit ei saagi olla, et vajatakse lisainformatsiooni. Seega on äriplaanist endast oluliselt tähtsam selle koostamise – kirjutamise protsess.
Tean inimest, kes koostas ülioptimistliku äriplaani, millesse ta ka ise ei uskunud ja läks toetust saama. Saigi. Kuid juba kolme kuu pärast oli ta sunnitud andma sisse pankrotiavalduse. Seega tee konservatiivne plaan!

Äriplaani kõige olulisem asi on valmisolek sellega tegeleda. Mõttetöö ja oma aja panustamine näitab, et see on oluline teema.
Tean ettevõtet, kelle äriplaan on joonistatud salvrätikule. Käsitles rohkem kui kümmet tegevusaastat. Kümnendaks aastaks jõuti küll alles viiendaks või kuuendaks aastaks planeeritud eesmärkide juurde. Aga äriplaani teostamise suunas liiguti. Ning salvrätik-äriplaan on nüüd klaasi all ja raamituna seinal.