2. Idee leidmine ja analüüs

Mulle meeldib kirjutada. Olen kirjutanud reisikirju, artikleid, luuletusi, raamatuarvustusi, kolumne, blogipostitusi – ainult raamatut esialgu veel mitte. Kuigi mulle meeldib see tegevus ning üldjuhul ka on, mida teistega jagada, puutun aeg-ajalt kokku nö. kirjutaja krambiga. Mingi idee on, aga õiged sõnad lihtsalt ei tule pähe ning paber või arvutiekraan sinu ees püsib süütult valge.

Sel juhul on parim ravim lihtsalt midagi kirja panna, olgu see nii halb kui tahes. See avab mingi kanali ning juba õige pea hakkab tekst justkui ise voolama.

Oma ettevõtmistes olen märganud samasugse krambi olemasolu. Vahel on tahtmine midagi teha kas igavusest või teadmisest, et raha võiks rohkem olla, aga ühtegi geniaalset ideed ei tule pähe. Minu nõuanne selleks puhuks: hakka mõne enam-vähem hea ideega pihta, et saada krambist lahti. Küll hiljem jõuab seda ideed kas täiustada või siis hoopis kuskile mujale välja jõuda.

Ideed tekivad minul üldjuhul lähtuvalt vajadusest ja tegelikult ka meeskonnast ning äripartneritest Kogemusi on olnud erinevaid- on ideid, mis tekivad lähtuvalt vajadusest või olemasolevast “varast”. Nii sai alustatud puhkemaja pidamisega Lääne-Eestis, kus olemas oli suur hoone, mis sobis oma asukoha ja funktsionaalsuse poolest just majutusasutuse loomiseks.

Teine kogemus on aga lähtuvalt tolle hetke tööst ja teadmistest, kus äripartneritel oli varasema töökogemuse tõttu tekkinud info, et teatud tüüpi teenusepakkujaid on Eesti turul vähe ning on ruumi veel uutele tulijatele. Kuna teadmised olid varasemast töökogemusest ühel partneril olemas, samuti suur tahtmine midagi ise teha, tekkiski idee ettevõtte loomiseks ja konsultatsiooniteenuse pakkumiseks.

Kommentaariks võib veel öelda seda, minu kogemuse põhjal n.ö “tellimise peale” ideesid üldjuhul ei tule vaid pigem tekivad juhuslikult või mingi konkreetse vajaduse tekkides.

Kuid samas peaksime tõdema, et me oleme väike riik, mille tõttu peaks meile just selgemaks saama meie probleemsemad kohad ja tendentsid, mida omakorda täita positiivsete lahenditega (täita turul olevaid lekkivaid auke).
Mulle endale on muutunud väga paljud ühiskondlikud probleemlahendid just silmapaistvamateks ideedeks.
Samuti teades fakti, et nüüdsel ajal ja tulevikus ei saa enam vanaviisi elada ega ka ettevõtet moodustada. Samuti ka vanu taktikaid ja strateegiad ei saa enam kasutada, sest see aeg on läbi (turusituatsioon on igavesti muutumas= klientide nõudmised ja eraettevõtete pakkumise kokkulangevus ei sobitu enam, sest soovid ja vajadused on muutumas konkreetsemaks ja kvaliteetsemaks).
Samas kui jälgida Taani igapäevast majandust, siis seal on väljatöötatud ideed (temaatika heaolulisemad) teise kallakuga, st rõhutavad ühiskonna ja indiviidide heaolu, mis omakorda mõjutab ka riigi heaolu.
Samuti nende lähenemine on konkreetsem, hoolivam, inimlikum, ilusam ( ilusad ja konkreetsed reklaamipildid, läbimõeldud turustus, soojemad värvitoonid jne).
See näide näitab, et on aeg ka meil tulla oma mullist välja ja muuta oma emotsioone, suhtumis, olekut, veendumusi, elustiili.
St, et klient ei pea mitte jooksma mööda asutusi, ettevõtteid, vaid tuleks leida muu alternatiivsem taktika, kuidas neid emotsionaalselt paremini siduda, mille lõpptulemus on ettevõtte igaaastase käibe suurendamine.
Kahjuks peame me kõik nentima, et oleme üksteisele ühel või teisel moel konkurendid, kuid samas lohutan, et neilt on väga vinge õppida (pidev nende käikude jälgimine)
St, et nii just saabki täindada oma tooteid ja parendada teenuse pakkumist.
Samuti muuta õigeaegselt oma ideid või täiendada neid lisaideedega (turg on ju meil nii muutlik – klientide emotsioonid ja sessioonsust).
Minu arust küsimus ei ole enam konkurentsis, vaid pigem energeetilisuses ja faktis „Kes ees, see mees“  .
Oma ideid olen esitlenud väga mitmedele Tartu ja Tallinna ametiasutustele (Tehnopol Loomemajanduskeskused, Inkubatsioonikeskused, Ettevõtluskodu, Ärinõuandla, Töötukassa).
Samuti olen tutvustanud neid ka oma tuttavate firmajuhtidele ja juhatuse liikmetele, nagu mentor Asko Talu ja juhatuse liige Andrey Ponyakov.
Viimaks, mil ise otsisin endale pidevalt koostööpartnereid ja kliente, siis paralleelselt viisin neid kurssi oma tegemistega
Idee esitlemisel mul ei olnud hirme, sest suhtusin külmalt.
Pigem sain ise kinnitust, et oskan väga vingelt ja särtsakalt presenteerida, mis tõestas, et mul on olemas tõeline sisemine valmisolek neid ka ellu viia.
Tegelikult üllatavalt hästi võeti vastu neid ideid, sest nad nägid kui läbimõeldult need on.
Samuti andsid mulle omapoolseid täiendavaid lisamärkmeid ja tähelepanekuid, mida kindlasti edaspidises lähitulevikus ka jälgin.
Sain mitmeti väga erinevat tagasisidet.
Nimelt on inimesi, kellele mu ideed & äriplaanid meeldivad, kuid samaaegselt on ka neid inimesi, kellele ei lähe üldse korda.
Viimaks on ka neid, kes on öelnud nii ja naa.
Minu omapoolne järeldus on, et I puhul on inimesed, kes mind pidevalt utsitavad, innustavad ja ergutavad (Tallinna area); II puhul aga need inimesed, kellele on võõras minu äriloogika ja minu coachingu juhtimisstiili. Viimaks kolmandad on need inimesed, kes on öelnud, et kui ma hakkan kohandama oma äriplaane ja –ideid tegeliku eluga, siis et nad vastaksid meie igapäeva elu majandussituatsioonie (üldpilt + konkreetne sisu kooskõla).
Ehk siis rohkem aktiivset reaalset tegutsemist (asjaolude pidev väljaselgitamine)!:)

Minu kogemus õtleb, et kõige õnnelikumad on need ettevõtjad, kelle äriidee seondub nende huvialaga. Sageli asutavad ka need edukad ettevõtjad, kes juba piisavalt rikkust kogunud, lõpuks ikka oma huvialaga seotud ettevõtte.
Seetõttu tasuks mõelda, kas mingi sinu meelistegevus on nii huvitav ja vajalik, et sellest saab kasvatada välja eduka ettevõtte. Kui sellise idee leiad, siis naudid oma tegemisi ettevõtjana ja see vist ongi õnn.

Praeguses raskes majanduslikus olukorras on kõigil turul majandavate kõige suuremaks turueelise saamine lisaks hinnale eristumine. Suutmine olla teistest erinev, olla ainus klimp supis, pakkuda ainulaadset disaini või tootmislahendit, see toob tulu.
Oma näite võin siinkohal tuua ühe pisiasja näitel. Nimelt tekkis 2009. aasta oktoobris külastada Milanos Euroopa suurimat Horeca (Hotellid, restoranid, kohvikud ja catering) teemaliset messi. Külastuse idee oli olemuslikult ääretult lihtne. Minna kohale ning erinevate kohtumiste kaudu tutvustada end ning leida tuleviku koostöö nimel kontakte, partnereid ning kliente. Siiski, tõstatasime üles küsimuse, mis oleks meie eelis, kuidas saada jutule? On ju messi idee neile oma toodete ja teenuste müümine, mingi lisateenuse pakkuja, kes soovib endale väärtuslikke minuteid, samal ajal, kui neil on endale ostedud aeg kauplemiseks. Mis oleks see präänik, millega saada jutule? Tuleb ka tõendada, et ilma selle küsimuse tõstatamiseta oleks käik messile olnud mõttetu.
Mida me siis tegime, me uued visiitkaardid. Tundub mõttetu ning tühise asjaga, kuid lisasime sellele väikse kiiksu, vormistasime visiitkaardi postkaardi formaadis ning koos pilkutõmbava disainiga suutsime pärast esmast tutvustust tõmmata hulgaliselt tähelepanu ning loomulikult ka meie huvigrupi poolt hulgaliselt meeldivaid lisaküsimusi. Aeg nende väärtuslikust kauplemisajast oli võidetud.
Disain tekitas meile vestluse, näitas, et meis on stiili ja kompetentsi ning formaat aitas välja paista kõigi nende kogutud visiitkaartide seast.
Võimalus suur, idee lihtne, tulemus imeline.

Minul on kogemus sunnitud idee leidmisest. Nimelt ka siin lehel lingatud Ajujahi inspiratsiooni CD koostamisel koostasime ststenaariumi kuidas erinevate tehnikate alusel ideed leida. Hakkasimegi nii peale, nagu kuulata võib- võtsime mobiiltelefoni ja hakkasime selle peale erinevaid tehnikaid katsetama- muuda mingi komponent, asenda teine, jne. Lõpuks ma olin ise ka siiralt üllatunud, et need tehnikad töötavad. Enne seda kaldusin ma arvama, et loovus pigem juhtimatu on.